10 küsimust lapsele ja täiskasvanule

Reis Taanimaale 25.-29.05.2022 nõudis pisut ettevalmistusi riigi tundmaõppimiseks. Allpool faktid ja küsimused reisikaaslastele kümne päeva jooksul enne reisi.

ESIMENE

Fakt: Taani on kuningriik. See tähendab, et Taanil on presidendi asemel kuningas või kuninganna.

Küsimus lapsele: mis on Taani praeguse kuninganna nimi?

Küsimus täiskasvanule: kas väide, et kogu Taani kuulub Euroopa Liitu, on õige?

TEINE

Fakt: Taani riigikeel on taani keel ehk (taani keeles) dansk. See sarnaneb norra ja rootsi keelele nii nagu eesti keel sarnaneb soome keelele. Taani keeles on Eesti nimi Estland.

Küsimus lapsele: Eesti keeles ütleme: Taani. Kuidas nimetatakse Taanit inglise keeles ja taani keeles?

Küsimus täiskasvanule: Taanikeelne sõna linnake “by” esineb päris sageli ka vanade Inglismaa linnade nimedes (Whitby, Selby, Kirkby, Kirby jms). Miks?

KOLMAS

Fakt: Taani raha on Taani kroon (taani keeles dansk krone), mille rahvusvaheline tähis on DKK. Eesti (ja paljude teiste riikide) raha on euro, mille rahvusvaheline tähis on EUR.

Küsimus lapsele: kui jäätis maksab 15 DKK, siis mis on selle hind eurodes?

Küsimus täiskasvanule: miks ei ole Taani rahaks euro?

NELJAS

Fakt: Eesti parlament kannab nime Riigikogu. Taani parlament kannab nime Folketing – see tähendab taani keeles rahvakogu.

Küsimus lapsele: Mitu liiget on Folketingis?

Küsimus täiskasvanule: 1849. aastal loodud Folketingi liikmeid ei saanud esialgu valida kõik täiskasvanud taanlased. Selles tehti muutus 1915. aastal. Kes said valida Folketingi 1849-1915 ning kes lisandusid valijate sekka alates 05.06.1915?

VIIES

Fakt: Taani lipp on vanim järjepidevalt kasutuses olnud riigilipp maailmas. Lipp on punane valge ristiga.

Küsimus lapsele: Eesti lipu nimi on eesti keeles „sinimustvalge“. Mis on Taani lipu nimi taani keeles?

Küsimus täiskasvanule: Taani lippu seob Eestiga ajalooline legend. Milline?

KUUES

Fakt: Taani on looduslikult Eestile üsna sarnane. Näiteks on Taani tasane maa, siin ei ole kõrgeid mägesid.

Küsimus lapsele: Eesti kõrgeim mägi on Suur Munamägi kõrgusega 317 meetrit merepinnast. Mis on Taani kõrgeim mägi ja mis on selle kõrgus merepinnast?

Küsimus täiskasvanule: Hoolimata tasasest maast on Taaniski oma mägironijad. Üks neist sai omal ajal (enne I Maailmasõda) eriti kuulsaks, sest vallutas esimesena koguni 46 Norra mäetippu. Kes?

SEITSMES

Fakt: 10 aastat on koostatud umbes 150 riigi põhjal maailma õnneraportit. Taani on olnud õnneraportis alati esikolmikus ehk üks maailma kõige õnnelikumate inimestega riike.

Küsimus lapsele: üks taanlaste õnnetunde saladus on hygge (hääldatakse hüüge). Mida see tähendab? 

Küsimus täiskasvanule: Maailmakuulus Taani filosoof on öelnud (umbes) nii: „Elu ei ole probleem, mida lahendada, vaid tegelikkus, mida kogeda.“ (Life is not a problem to be solved, but a reality to be experienced.) Kes on see filosoof?

KAHEKSAS

Fakt: Taani on Eestist ruutkilomeetrites väiksem. Eesti pindala on 45 000 km2 ja Taani pindala on 43 000 km2 (ilma autonoomsete piirkondadeta (Gröönimaa, Fääri saared)).

Küsimus lapsele: kumb pildil olevatest riikidest on Taani – kas sinine või roosa?

Küsimus täiskasvanule: kuigi riigid on peaaegu sama suured, siis rahvastiku tihedus on väga erinev. Mis on Eesti ja Taani rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta ning mitu korda see erineb? 

ÜHEKSAS

Fakt: Taani ilmselt rahvusvaheliselt kuulsaim kirjanik on Hans Christian Andersen. Eriti tuntud on tema välja mõeldud muinasjutud.

Küsimus lapsele: nimeta vähemalt kolm Hans Christian Anderseni muinasjuttu.

Küsimus täiskasvanule: Anderseni lastekirjanduse auhind on ilmselt tuntuim rahvusvaheline lastekirjanduse (kirjaniku ning illustraatori) tunnustus. Kes eestlastest on olnud sinna nomineeritud?

KÜMNES

Fakt: Taanist on alguse saanud mitu kogu maailmas olulist asja. Näiteks leiutati siin (vähemalt taanlaste endi sõnul) käsipall, Google Maps, kastiga jalgratas ja kõlar. 

Küsimus lapsele: Taanist pärineb ka üks mänguasi, mida müüakse üksteisega kokku sobivate tükkidena, millest saab valmistada erinevaid asju – lausa maailmu. Selle mänguasja sünnipaik on Billundi linn. Mis mänguasi see on?

Küsimus täiskasvanule: Taanis on elanud kuulus arhitekt, kelle loodud ülemaailmselt tuntuim hoone on Sydney ooperimaja. Mis on selle arhitekti nimi?

Postkaardid Kopenhaagenist

Kopenhaageni lennujaam

 100 % turistilõks Nyhavn

 Kohvik Frederiks

Pime, märg, külm, imeline

http://www.cisternerne.dk/

Tööreisidel võib olla ootamatuid kaaslisandusi.

Tutvused jäävad pealispindseks, olles sellest hoolimata hingehelendavad – inimesed on ikka enamasti ilusad ja head, kindel mis kindel. Kokkulepped on aastate pärast ühtviisi kulunud, olgu need siis teostunud või mitte. Sündmusejuhtide pädevus või kobavus on mõne aja pärast ühtmoodi ükskõik. Kehitad mõttes õlgu ja kulged edasi.

Vahel aga pudeneb selle kõige vahele ootamatult mõni hetk, mis jääb unenägudes korduma ja muudab midagi selles, mismoodi maailma tajud.

Seekordse Taani-reisi järel kuulen ma ilmselt kogu elu uutmoodi sõna tsistern.

1856 rajatud maaalune veehoidla Cisternerne oli mõeldud Kopenhaageni puhta vee varude hoiustamiseks. 1933. aastaks polnud sellist hoiuviisi enam vaja ning 1981 jäi veehoidla tühjana seisma. Euroopa kultuuripealinna aastal 1996 taasavati see näitusepaigana, kus on väidetavalt Taani ainsad looduslikult tekkinud tilkekivid.

Sel suveperioodil on Cisternernas Ingvar Cronhammari installatsioon H – H nagu hydrogen, vesinik. Tsiteerin näitusetutvustust:

A visit to the Cisterns is in many ways a visit to something otherworldly /---/. But nothing seems to beat the current installation H by Danish artist Ingvar Cronhammar, who has turned the urban dripstone cave into a parallel universe in which heaven and the underworld collide in a battle of unseen proportions. When you step in, time stops spinning as darkness surrounds you in a space, where the tunes from composer Martin Hall intertwines with the dribble of water. This is your chance to put all your senses to use in a room designed for reflection.

Umbkaudne tõlge: „Külaskäik Tsisternidesse on mitmel moel külaskäik teispoolsusesse /---/.  Kuid miski ei näi ületavat praegust, Taani kunstniku Ingvar Cronhammari installatsiooni H. Ta on muutnud linnas asuva tilkekividega koopa paralleeluniversumiks, kus taevas ja allilm põrkuvad seninähtamatus võitluses. Kui sisened, peatub aeg ja sind ümbritseb pimedus, kus helilooja Martin Halli noodid põimuvad vee tilkumise heliga. Sul on võimalus kasutada selles ruumis, mis on loodud peegeldama, kõiki oma meeli.“

Hea kokkuvõte ja emotsiooni edasiandmiseks ometi täiesti ebapiisav. Otsene kogemus on umbes selline:

Astud Frederiksbergis Sondermarkeni pargis sisse kolmnurksesse klaasist paviljoni. Laskud trepist ja mõtled, et eks ole, tuleb üks ontlik maaalune näitusesaal, eks neid paekivist võlve ole siinkandis ju nähtud küll.  Trepp teeb kurvi, ees ootab pimedus, näkku uhab jahedust, niiskust, hakkab kergelt ebamugav, tajud mingit ärevust tekkimas. Inimene pole loodud maa alla minema, mõtled tõrksalt ja astud trepimademel esimesse loiku. Libistad pilgu üle stendide, võdistad jahedusest õlgu, keerad pilgu paremale – ja tardud. Aeglaselt-aeglaselt astud hetke pärast pilgu suunas, imbud süvenevasse pimedusse, kus helendavad sinakad veesambad. Need selgevormilised kunstlikud kosed kohisevad kumisevate müüride vahel, mille võlvidel on välja valgustatud stalaktiidid. Kõrvus võimendub loitsutaoline muusika, müstiline ja aeglane, meloodiat kandmas puhas hääl, mis näib veelt tagasi peegelduvat. Üle põrandale rajatud järve viivad külgedelt valgustatud metallrestidest jalutusrajad, mille alt vilgatab su jahmunud silmadele aeg-ajalt pea märkamatut laineloksu - see on rohkem kujutlus kui tegelikkus. Rajad ristuvad, joonistavad mustrit, mida pimedas ei adu. Hakkad märkamatult kikivarvul käima, hingad sisse rõsket õhku, tunned, nagu vajuksid kuhugi sügavale, kuhugi teisele poole argipäeva, vaatad päranisilmi valgust pimeduses, lased helidel end kanda ja saad aru, et see pole enam kelder, see on püha katedraal... Külmavärinad – kas need on temperatuurist või millestki muust?!

...

Ratsionaalselt võttes olin ma vähe maganud, reisi- ja maa-alla-mineku-ärevuses, üksi, seetõttu kõik meeled avatud ja hing tundlik. Mingil moel isegi nördimusttekitav, et olin nii kergesti manipuleeritav... Aga imeline elamus ikkagi. Imeline. Tundsin end mõne viivu kuidagi läbinisti KOHAL olevat, üleni JUST SIIN ja PRAEGU.

Ilu tervikuna aistida on ikka nii erakordselt... elus.

Või ka: elu tervikuna aistida on erakordselt ilus.

http://www.cisternerne.dk/