Viis esimest

6.-13.02.2020 Maltal. Viiendat korda. Viis esimest korda:

1. Hypogeum https://heritagemalta.org/hal-saflieni-hypogeum/
2. Feast of St Paul's Shipwreck https://publicholidays.com.mt/feast-st-pauls-shipwreck/
3. Teatru Manoel https://www.teatrumanoel.com.mt/
4. The Malta Classic Car Collection https://www.classiccarsmalta.com/
5. Autorent https://www.sicilybycar.it/rent/Index.aspx
    

Selja taha jääb Ghawdex ehk Gozo. Maltal on paljudel kohtadel mitu nime: kohalike arvates õige nimi ja briti impeeriumi osana oldud aegadest jäänud nimi. Nagu Tartu ja Dorpat. Ghawdexi pealinn on Rabat, Gozo pealinn on Victoria... Sama saar ja sama linn.

Mosta kirik. Siinne rotundkatus on väidetavalt kolme maailma suurima "iseennast toetava" ehk ilma täiendava sõrestikuta kupli seas. Imeilus küll. Inimesed viisid erksavärvilisi pärgi altari ette ja mina muidugi arvasin, et mõni pühakupidu. Küsisin rõõmsamoeliselt kirikutöötajalt, et mida täna tähistatakse ("What do you celebrate here today?") ning sain teada, et on matused ('It's funeral, they will any minute brimg the coffin in.') Mdinas sattusime laulatusele, Mostas matustele, järgmine kord tuleb siis minna kuhugi ristsetele kontvõõraks ja ongi elul ring peal.

 Eesriie on avanemas... The Importance of Being Earnest by Oscar Wilde. https://www.teatrumanoel.com.mt/?m=shows&id=836 Olulisem kui oodatav teatrielamus on aga aukartlik teadmine, et hoone rajati 1731 toonase Malta ordu suurmeistri António Manoel de Vilhena algatusel ja on üks kolmest vanimast Euroopas siiani tegutsevast teatri(maja)st.

Malta inħobbok

6.-13.02.2019 Maltal.

Neljas kord. 

Kevad Maltal

Salve Regina

Religioon on siin hästi nähtav ja kuuldav ning, mis veelgi kütkestavam, sageli ka tuntav. Loomulik, et sisse elades püüad ka seda aspekti siinsest elust mõista. Niisiis pidasin siis omaltki poolt lihavõttepühad kohalike tavade lainel ja mitte üksi vaatlejana, vaid, hm, ohjeldatud ning skeptilisel, kuid siiski igati lugupidaval moel ka osalejana.

Pühade-nädala sissejuhatuseks käisin Mosta linnas vaatamas nende kuulsat Jumalaema Taevaminemise kirikut selle kaarjast, suurejoonelise kupliga arhitektuurist tuleneva „igapäevanimega“ Rotunda. Sattusin kohale missa alguseks, nii-et sain sellest tagareas osa – tõusin koos teistega sobival ajal püsti ja käitusin muidu ontlikult, ühelegi rituaalile vahele ei seganud. Kohalikud peavad seda kirikut eriliseks, sest sinna 1942. aastal missa ajal langenud lennukipomm ei plahvatanud, kuna jumalaema segas vahele. See peab olema kurat, kes mind kiusas küsima, et kus jumalaema siis oli, kui ta kogu ülejäänud saare lasi kivihunnikuks muuta. Panin kiusatusele vapralt vastu. Kas mulle siis ei ole siin leebe visadusega korduvalt selgeks tehtud, et While history is debatable, faith is indisbutable (e.k. umbes „Kuigi ajalugu on vaieldav, siis usk ei ole“)? Teoloogid on teine asi, tavaline kirikuskäija… ei küsi. Mina olen ju ometi teisel poolel, nii-et…

Edasi võtsin ette pühade-neljapäeva traditsiooni külastada jumalaema altarit ühe päeva jooksul seitsmes kirikus (no teoreetiliselt on muidugi eesmärgiks palvetada kõigi nende altarite ees, sedavõrd ma siiski ei hardunud (ega paistnud seda tegevat ka paljud teised kohalolijad), kuigi elamus oli unustamatu). Sõitsin linnakesse nimega Rabat, mis on „müür müüris“ kõrvuti vana hüljatud pealinna Mdina’ga (hääldus umbes imdiina). Rabat oli kunagi selle eeslinnaks. Praegu pulbitseb siin ikka veel ka igapäevaelu, vana pealinn on aga pigem turistisihtkoht (seda hüütakse Vaikseks Linnaks, inglise keeles Silent City, eks see hüüdnimi juba räägib ka enda eest). Rabati tänavad muutusid õhtu kulgedes järjest rahvarohkemaks, jalutati pereti ühest kirikust teise, kirikud olid hämarad ja vaiksed, jumalaema kuldsed-helesinised altarid ülevoolavalt kaunistatud  ja pimedas kirikus välja valgustatud. Pühade puhul oli osa küünlaid ka tõepoolest ehtsad, muidu on siin mindud ka altarite puhul rohkete elektriküünalde teed. Kindlasti praktiline, aga…

Jumalaema altarid asuvad kirikusaalis külgedel, nii-et selle õhtu puhul oli ka toolide suund ümber seatud. Kirikutes oldi väga vaiksed, igaüks palvetas ja/või mõtles omaette, paistis nii, et kombeks on võtta igas kirikus aega kümmekond minutit. Seejärel tõusti, annetati altari ees olevasse kastikesse ja lahkuti tänavale või järgmisse kirikusse. Ja lõpuks muidugi mindi hilisele õhtueinele. Linnakese kohvikud-restoranid-pastizzeria’d olid tulvil.

Kohalikud seletasid, et pärast neljapäevast ringiliikumist ollakse reedesel leinapäeval vaiksed ja kodused. Jeesuse ristil suremise ajaks peetavat päeval kl 3, siis kogunevad usklikud kirikutesse vaiksele palvele. Reedel-laupäeval kirikukelli ei helistata.

Sain osa ka Rabatis Püha Pauluse kirikus (San Pawl malta keeles, St. Paul inglise keeles) toimunud missast. Turistidele on kirikusse sissepääs päevasel ajal, õhtul on kirik arusaadavalt avatud vaid, nojah, asja pärast. Nii-et ma tegin ka siis asja. Kogesin jälle, kuivõrd teravduvad kõik aistingud, kui sõnadest aru ei saa. Ilmselt lähed alateadlikult nii stressi, et tähelepanuvõime paneb maksimumi välja. Helid, lõhnad, valgus, ilmed tundusid eriti intensiivsed. Väga teatraalne sündmus igatahes. Tseremooniad viidi väärikalt läbi (preester pesi mõnedel auväärt koguduseliikmetele sümboolselt jalgu, jagati armulauda jm) ning asjaosaliste näolt oli näha helgust. Särasilmsed kooripoisid tegid nägusid ja lõid kogenult risti ette. (Mina muidugi mõtlesin neid vaadates katoliku kiriku pedofiiliaskandaalidele.) Kõrval istus isa aastat viiese pojaga, õpetas tedagi õigel kohal püsti tõusma ja risti ette lööma – jälgides, kuidas ta vahepeal tasakesi poisile teenistuse kulgu kommenteeris, on selge, et nägin tulevast kooripoissi. Me vahetasime noormehega (ma ei mõtle isa, eks ole) mõistvaid pilke, kui ta vahepeal oma mänguasja sõrmede vahel keerutas ja ohkas. Aga ei mingit virinat igatahes.

Ja jutluses oli eestikeelne sõna "kullerkupp".:) Ma ei hakanud uurima, mis see siis tegelikult ikkagi tähendada võis. Ilmselt paraku siiski mitte midagi Eesti flooraga seonduvat.

http://www.um.edu.mt/news_on_campus

Reede öösel tegin kaasa suure osa 27-km palverännakust saare ühest otsast teise, vt kaarti - minu matk on seal sinisega ja lõplik sihtkoht rannikul eraldi märgitud. (Vt ka Times of Malta artiklit.) Põhimõtteliselt oli tegu rõõmsa matkaga läbi sooja suveöö, aeg-ajalt eine- ja puhkepeatused, pime sumedus ümberringi, vahepeal merd, siis künkaid, kaugel paistmas kaunilt välja valgustatud kirikud. Maltal on tänavavalgustus soojalt kollakasoranž, mitte sinkjas nagu meil Eestis kombeks. Valgustab vähem, aga tunne on palju parem. Maltalased olid tulnud valdavalt seltskondadena, sõbrad-sõbrannad-pered, paljud polnud kuigi sportliku riietuse ega olekuga ning ilmselt ei plaaninudki kilomeetreid lõpuni kaasa teha, tegu oli sotsiaalse sündmusega. Kogu aeg räägiti-räägiti-räägiti, mina ei saanud muidugi eriti millestki aru, see oli nagu taustamuusika.  Mulle tundus vastuoluline, et vahepeal „lõigati“, sõideti autoga edasi näiteks. Ja no patukahetsus… Ehk oli neidki, kelle jaoks sellel sündmusel oli tõesti mingi spirituaalne eesmärk, aga üldiselt ikkagi meeldiv heategevuslik seltskonnaüritus. Eks siin ole nagu inimühiskonnas ikka, et mingil ettevõtmisel ei ole kunagi ainult üks põhjus, aga mõnda põhjust kommunikeeritakse avalikult ja teistest rääkimist ei peeta viisakaks.

Osalustasu 10 eurot läks annetuseks. Mina, va põhja- ja idaeurooplane, vaatasin imestusega, et annetus pisteti niisama läbipaistvasse kasti, ei mingit tshekki ega allkirja ega muud distsiplineerivat – ju siis ei tule siinses moraalses kliimas kõne allagi, et keegi annetab Mellieha Jumalaema Sünni kiriku ees heaks otstarbeks (laste vähiraviks) ja need, kes annetusi koguvad, ei kasuta neid ausalt.

Pühapäeval oli taas kohane rõõmus olla, sest Ta On Üles Tõusnud. Sõin ära ühe lihavõttekoogi figolla - sarnaneb Eesti maiustest kõige rohkem aleksandrikoogile, aga on pehmem ning keskele on paigutatud poolik kuldpaberis šokolaadimuna. Kõhklesin tükk aega, et kas osta ansambli New Direction pildiga figolla, sest see tundus lihtsalt nii sürreaalne, aga piirdusin ikkagi ühe väiksema lambakujulisega.

Mulle tundus väga tore, et pühade lõpuks oli mitmes kohas ilutulestik. Tõepoolest, kõik ju hästi – Tõusis Üles, hurraa! Armastan maltalasi ja nende ellusuhtumist, tõsijutt.

Vt ka kirikud, Salve Regina

Nii värviline

Hetki jalutuskäigult lõunale ja sealt tagasi San Gwannis.

Kassid

Malta linnakestes elavad õuekassid on rahulolevad, siledad, iseteadvad, äraoleva ilmega. Mujal nähtutega võrreldes on siinsed elukad ülimalt rahulikud, isegi loiud - eks ilm on meeldiv, konkureerivaid või ohtlikke loomi pole (koerad on liikvel üksnes rihma otsas, ainus suurem Maltal vabalt elav loom jänes ei puuduta kasside eksistentsi kuidagi) ja inimesed neid ei tülita, vastupidi, teevad seda, mis vaja, st panevad kindlatesse paikadesse värsket vett ja toitu. Tähelepanuväärselt palju on pruunitoonilisi loomi, olgu siis mitmevärvilisi või üleni rebasekarva.

Eriti sageli kohtan ma ülikoolikasse. Valvekassid, võiks öelda. Nad ei sega kedagi, hoiavad niisama asjadel silma peal. Keegi ei sega neid ka - ei mingit nunnutamist ega ka peletamist pole näinud, kassid lihtsalt on ja mingit arutelu selle ümber ei toimu, toit kuidagi ilmub nende sööginurka ja nii ongi. Loomulik kooselu. Eile õhtul tabasin hetke, kus kaks valvekassi kumbki oma ringil üksteisest möödusid, ei mingeid tugevaid tundeid ka neil vastastikku, põgus pilk vaid ja ehk ka, hm, õlakehitus. Või vähemalt mulle paistis hämaruses nii.

Valvekass all vasakus nurgas. (Malta Ülikooli humanitaarteaduste hoone sisehoovis 10.04.2013 õhtul)

Blaseerunud valvekass suvatses lubada end lähivaates pildistada. (ibid)

Tuuletu

The sea remains slumbering saying, in its sleep,

"All is mine."

Kahlil Gibran

Meri magab, öeldes läbi une:

"Kõik on minu."

Sliema, Malta, 04.04.13

Breakfast at Kappara’s

San Gwann, Malta 04.04.2013

Foto taustaks võib vastavalt meeleolule kuulata Deep Blue Something’i Breakfast at Tiffany’s või Moon River’it Audrey Hepburni esituses filmist Breakfast at Tiffany’s. (Teadagi...)

Pühapäev

Linn uinub päikses, haljus, majad,

Helk pühapäine kõige pääl.

Säält kergelt kostvad kella kajad,

Säält kandub humin, rauge hääl.

Villem Ridala

Teel San Gwannist In-Naxxarisse, Malta 24.03.2013

Avalik naine/loeng

Msida, Malta 20.03.2013

Konkureerin lihavõttenädala avasündmustega (jumalaema austamine protessioonidega - täiesti arusaamatu teema siin nende regulaarsete paraadidega, mina kõrvaltvaatajana ei saa aru, mis selles ikkagi hinge toidab... selliste asjade hindamiseks tuleb ilmselt neisse lapsest saadik kasvada) ja näiteks ka jalgpallimatši otseülekandega (Malta-Bulgaaria Sofias). Aga arvestades, et mul, selgub, on potentsiaali rääkida, missugune on noorte elu idariigis, siis äkki ikka mõni huviline tuleb kohale. Plaan on loengu käigus muuhulgas luua kontakte rühmaintervjuude ja külaskäikude tarbeks järgmisel kuul - siinsed noorsoo- ja kogukonnaõpingute (Youth and Community Studies) eriala üliõpilased nimelt on kõik meie mõistes osaajaga õhtuses õppes käivad praktikud. Lähiajal ei saa töises mõttes eriti midagi ette võtta, sest siin on seoses lihavõtetega kõigis õppe- ja paljudes muudes asutustes see, mida meie nimetaksime kevadvaheajaks. Sõltuvalt rikutuse astmest võib seda pidada ka turismihooaja alguse eelseks viimaseks puhkuseks. (Huvitav, kuidas nimetaks moslem meie jõulupuhkuste perioodi - külmapühadeks äkki?)

Jaapan on kaugel

... Eesti on kaugemal veel,

ütlevad tuuled.

Juhan Viiding

Sliema, Malta. 17.03.2013

Hea sidrunikevad

Pildike kodulähedase värava kõrvalt.

San Gwann, Malta. 16.03.2013

Malta naised kunstis

Jah, juba 3600 - 2500 eKr oli Malta saare elanikel hea maitse naiseilu osas ning osavad käed seda kujutama.

http://www.heritagemalta.org/

Magav naine (The Sleeping Lady): 12 cm pikk savikujuke leiti maa-alusest koobaslinnakust-kalmistust, mida nimetatakse Hypogeum.

ttp://www.heritagemalta.org/

Malta Veenus (Venus of Malta); 13 cm kõrge, seljaosa olevat eriti erakordse osavusega modelleeritud, leitud Ħagar Qim templikompleksist. Lähen seda kompleksi kindlasti vaatama - olen pikka aega unistanud näha oma silmaga Stonehenge'i, nüüd selgub, et Maltal on sellest vanemakski dateeritud templeid, mis samamoodi imetlust ning küsimusi tekitavad. Maltal leitud templeid peetakse kõige vanemaks säilinud ehitisteks maailmas.

Käisin ülalpildistatud daame ka oma silmaga Arheoloogiamuuseumis kaemas. Veenus oli läinud reisile New Yorki, aga magaja lesis ikka nagu kord ja kohus oma sohva peal. Näoilme oli nii õnnis, et ajas vaatajagi haigutama. Või siis tuli haigutus sellest, et koletöökad hotellikoristajad ajasid vaataja pühapäeval keset ööd (kl 11!!!) üles, et tuba koristada. Hirmus lugu.

Malta Taghna Lkoll

Laupäeval, 9.03.13 olid Maltal parlamendi Kamra tad-Deputati valimised. Maltal on peaaegu-et-kaheparteisüsteem: võimu jagavad Rahvuspartei (Partit Nazzjonalista, vaatelt kristlikud demokraadid) ja Töölispartei (Partit Laburista, vaatelt paistavad olevat sotsiaaldemokraadid mitmete paremkonservatiivsete üksikseisukohtadega, nii omapäraselt kui see ka ei kõla), on ka mõned üksiküritajad ja pisiparteid, kes otsustuste juurde ei pääse.

Komistasin nädal tagasi opositsioonilise Töölispartei valimispeole Publiuse väljakul Florianas - raha ja tulevase valimisvõidu lõhn heljus suurejoonelise vabaõhusündmuse kohal, kus oli igati sobiv täie innuga kaasa skandeerida kampaanialaulule Malta Taghna Lkoll (Malta kõigile) - hüüdlause, mida rohkesti ka tänavareklaamidel nägi.

Töölispartei valimispidu 3.03.13 Florianas. Pilt: http://www.timesofmalta.com

Ametlikule osale järgnenud rahvapidu oli nupukalt valitud muusikaga - kõikvõimalikud endisega hüvastijätmise ja kohe saabuva võidu poplugude tantsuversioonid. Nende saatel trallis tuhandeid inimesi. Sõnadest jääb puudu, et kirjeldada, missuguse innuga vehiti kampaanialippudega Austraalia staari Gotye Now you're just somebody that I used to know... tümaka-versiooni saatel, seljas Malta lipu värvides pusad - punasel taustal valge kiri I'm in! või Proud to be Labour! Väga hästi komponeeritud sündmus. Manipuleeriv muidugi, aga millal enne on intellektuaalsete diskussioonidega valimisi võidetud?

Ühe eelmise nädala hommikukohvi juurde lugesin ka kummagi partei juhtide programmilisi artikleid. Tähelepanuväärne, et ajalehes Times of Malta oli mõlemale antud täpselt ühesugune leheruum ühesuguses kujunduses. Rahvuspartei juhi artikkel kandis juba ette kaotusega leppinult pealkirja "Tänan usalduse eest" (Thank you for your trust - no milline kampaanianõustaja küll sellise apaatse pealkirja läbi lasi?! Aga võib-olla uhuvad Malta valijate meeli teistsugused hoovused kui minu omi ja neile ei paistnud pealkiri nii allaandnuna? No kas ilmas vähe toredaid pealkirju on, pannud kasvõi nende oma valimiste juhtlause "Turvaline tulevik!" - tasuta valimiskommunikatsiooni konsultatsioonid edaspidi minult:)), opositsioonilise Töölispartei osaval retoorik-juhil oli välja pakkuda "Meie visioon kaasaegsest Maltast" (Our vision for modern Malta). Ühel pool väsinuvõitu, pensionieale lähenev intellektuaal jutuga stabiilsusest; teisel pool sõnaosav ja särtsu täis nooremas keskeas mees muutusi lubamas, jäädes siiski mõõdukalt lugupidavaks kõigi valijate ning konkureeriva partei suhtes - kokkuvõttes ma imestan, et asi üldse veel nii tagasihoidlikult lõppes, et jäi ainult 55 % 42 % vastu. Töölispartei kampaania oli ikka poliittehnoloogiliselt väga targasti tehtud. (See, et minul ajab igasugune uue koidiku tõusmise jutt kergemal kujul naeru peale ja raskemal kujul iiveldama, on omaette teema.)

Väljast vaatajale on kõige suuremaks üllatuseks valija võimalused. Saad kätte nimekirja kõigi piirkonna kandidaatidega ja võid kõik need järjestusse panna, igaühele hääle anda - see juba on midagi! Peab aga kindlasti olema tähtsusjärjekord, nr 1 märgitud kandidaat on kõige olulisem. Vabalt võid ka "tõmblukutada" ehk paaritud hääled ühele parteile ja paarishääled teisele... Küll valimiskomisjonid pärast nuputavad ja arvutavad, kui palju iga hääl kaalub. Tõesti põnev süsteem.

Erilisena jäi silma, et mõlema partei retoorika sisaldas palju noortekeskset. Seejuures on Maltal noori proportsionaalselt vähem kui Eestis (1), nii-et ei saa öelda, et vastava sihtrühma suurus mõjutas. Ilmselt on siin noorte valimisaktiivsus kõrgem ja nad seega poliitikute sihtrühmana mõjukamad.

Üldmulje: maltalased võitlevad ja tähistavad kirglikult, aga ei unusta (vähemalt väljendustes) lugupidamist teise poole suhtes. Maltalased on hea eeskuju! 93 % valimisosalus (2) maal, kus valimas käimine on vabatahtlik - selles on põlemist, mida ma soovin ka Eestile.

PS 15,5 % kandidaatidest olid naised, mis on 5 % enam kui 5 aastat tagasi toimunud parlamendivalimistel (3). Eesti 2011. aasta parlamendivalimistel olid 22,6 % kandidaatidest naised (4).

PS PS Kell on kaks öösel häältelugemise päeval, kaugusest kostuvad ikka veel tähistamisrõkatused. Poed ja muu teenindus olid täna (häälte lugemise päeval) ning on homme (häälte lugemisest toibumise päeval) suletud. Pöörane rahvas ikka.

PS PS PS ERR uudis siin.

Kirikud

... kõikjal, kõikjal. Siiani nähtud kõik ühtmoodi kõrged (kuigi mitte tingimata suured), kulunud ja hämarad. Enamiku aastast vältavas kuumuses on need ilmselt head jahedad paigad. Luteri kirikuga harjunu jaoks ootamatult on toolid lahtised - eks vist katoliiklike pühade puhul tuleb välja viia, et kogu tunglev usklike hulk ära mahuks. Kokku olevat kirikuid ja kabeleid Maltal iga aasta päeva jaoks üks. Me räägime siinkohal 316 ruutkilomeetrist, eks ole... ehk siis mõni kirik või kabel on (vähemalt siin linnastunud piirkonnas, kus mina viibin) alati nähtaval, kui ringi kõnnid. Ja ma mõtlen tõsiselt, et ALATI.

Kirikud on suurejooneliselt andmebaasistatud aadressil http://www.quddies.com.mt/. Võib Androidi appi ka alla laadida ja puha.

Üldiselt seda ikka vist enne ei usu, kui ise koged, KUI nähtaval võib kirik ühes riigis olla. Minu suhtes misjonit pole tegema tuldud, kohalikega on ilmselt tegemist küll ja veel - eri andmetel 90-95 % maltalastest on katoliiklased (ja sama palju käib valimas - sellega ma küll ei taha väita, et neil kahel asjal mingi seos on, aga igatahes on mu meelest mõlemal juhul uskumatu fenomeniga 21. sajandi Euroopas).

Põhiseadusest vabas tõlkes:
Malta riigiusk on roomakatoliku usk. Selle institutsioonidel on kohustus ja õigus õpetada õige ja vale kohta. Roomakatoliku usuõpetus on kõigis riigi koolides kohustuslik.

Originaalis:
2. (1) The religion of Malta is the Roman Catholic Apostolic Religion.
(2) The authorities of the Roman Catholic Apostolic Church have the duty and the right to teach which principles are right and which are wrong.
(3) Religious teaching of the Roman Catholic Apostolic Faith shall be provided in all State schools as part of compulsory education.

Ja mina veel imestasin enne tulekut Malta kohta tudeerides, et oot-oot, alles 2011 lubati lahutus ning abordi eest saab 18 kuud vanglakaristust, mis värk on?! Oleksin kohe pidanud põhiseadust lugema, mitte alles kohapeal. Ilmselt on üllatusi veelgi oodata, sest põhiseadus on 79 lk pikk ja ma olen alles esimese juures.:)

Kinnie ja pastizzi

www.kinnie.com; www.pastizzi.com

Malta oma mõrudest apelsinidest ja põnevatest maitseainetest karastusjook ning ricotta-täidisega filotaignapirukas, mida müüakse pastizzeria nime kandvates kioskites. Väga maitsvad, eriti joogi suhkruvaba variant.

PS Leidsin soovituse neid märgata ühe kunagise maltaeestlase veebipäevikust, aitäh kirjutajale.

L-Università ta' Malta

Malta Ülikool on Malta ainus kõrgharidusasutus. Õppijaid on ca 11 000, neist ca 6 % välisüliõpilased. Asutamisaasta osas ei paista kohalikud päris kindlad olevat:), ülikooli eellane jesuiitide kolleegium oli igatahes olemas 1592 ja ülikooli nime kandva asutuse loomisest Maltal kõnelevat paavsti dekreet aastast 1769.

Ülikooli hoonestu (i.k. campus) peasissekäik

Mind võõrustab noorte- ja kogukonnatöö osakond, mis on osa sotsiaalse heaolu teaduskonnast (varem kuulus see osakond haridusteaduskonna alla - huvitav areng, laias laastus vastupidine noorsootöö tunnetamise muutumisele Euroopas; eks ma aja jooksul püüan selle otsuse taga olnud hoovusi mõista).

Eesti ja Malta

Auväärseim Geert Hofstede on kultuuriuurijana sõnastanud minu arvates geniaalseima kultuuri definitsiooni üldse: "Kultuur on mõistuse kollektiivne programmeerimine, mis eristab üht inimeste rühma või alamrühma teistest" (i.k. "Culture is the collective programming of the mind distingushing the members of one group or category of people from others"). Temanimeline uurimiskeskus peab netis toredat mänguasja - pakub võimalust eri riikide kultuuride võrdlemiseks kultuuri erinevate mõõtmete (i.k. culture dimensions) lõikes.

http://geert-hofstede.com/estonia.html

PDI - võimudimensioon (i.k. power dimension). Kõrgem skoor = heakskiit suuremale võimuerinevusele ühiskonnas. Eestis ja Maltal üsna võrdväärselt madal tulemus. Väikeriigi värk.:)

IDV - individualism. Kõrgem skoor = minakesksem, nõrgemate kogukonnasidemetega ühiskond. Oleme selles mõõtmes Maltaga võrdselt indvidualistlikud, st peame oluliseks ennast ja oma perekonda võrreldes laiema kogukonnaga. Mida täpselt lugeda oma perekonnaks, võib kultuuriti siiski olla väga erinev.

MAS - maskuliinsus/feminiinsus. Kõrgem skoor = rohkem silmnähtavat võistluslikkust, saavutuskesksust, välja näidatavat enesekindlust. (Protestantliku taustaga) Eestis väärtustab enamik inimesi tagasihoidlikkust ja paneb pahaks oma eduga kiitlemist, jõukuse näitamist ning vähem edukate "paikapanemist". Kes üllatus, tõstku käsi ja tehku annetus mõnele kerjusmunkade ordule. (Malta ordu käib kah.)

UAI - ebakindluse vältimine (i.k. uncertainty avoidance). Kõrgem skoor = rohkem püüet ebakindlust vältida, riske ennetada, maailma ennustatavamana näha, sh rohkem stereotüüpe. Eesti ja Malta on mõlemad väga kõrge tulemusega. Üllatujad, vt käitumissoovituste osas eelmist lõiku.

Ma ei väsi imestamast, kuivõrd saame iseendale nähtavaks ainult võrdluses. Ilma võrdlemiseta, ilma erinevuste ja sarnasuste märkamiseta oleme niisama, iseenda kohta küsimusi esitamata.

Olen endale sihiks seadnud siin Maltal asjalike tegemiste kõrvalt iga päev ringi jalutada ja küsimusi moodustada. Mõned vastused paistavad juba enne küsimist välja (eks ma ka ehitaksin endale toast suurema rõdu, kui väljas oleks aasta keskmisena temperatuur 22 kraadi ja päikesepaistet 8 tundi päevas; minu hotelltoa näitel tuba ca 12 m2 ja rõdu ca 18 m2); mõnede vastuste saamiseks peaks tegelikult enne harjutama küsimuste sõnastamist (kiriku välisseinal on surmateadete vormel mitte "lahkus meie hulgast", vaid "läks kohtuma oma Issandaga" - mulje jääb, et vedas sel minejal! Eee... oot, misasja?); enamik küsimusi pole muidugi jõudnud veel tekkidagi... Ja on asju, mille kiidad heaks ilma küsimusi esitamatagi. Näiteks majade ülilihtne kuubikstiil ja tumekollasest elevandiluuvalgeni varieeruv värvigamma on ilus, stiilne ning maitsekas (pluss siinses kliimas ja ehitusmaterjalide valikus otstarbekas), mis seal ikka arutada. Küll ma juba tean, ma olen ju sealt disaini-Skandinaaviast, jajah.

Inimdisaini vallas tundub mu siinseks lemmikuks kujunevat tumedasilmne ja -kulmne kiilaspea. Sageli esineb koosluses hoogsa kätevehkimise ja valjuhäälse lühikestest hüüatustest koosneva jutuga.:)

Enne Maltat on Amsterdam

Tartust bussiga Riiga, Riiast lennukiga Amsterdami, keskpäevaks kohal.

Olidki kõikjal kanalid ja paadid (sh libises mööda üht kanalit päevinäinud prügipaat, sees laulu ümisev juht ja ees kapotil suur kimp tulpe...), jõudsin käia ühes kütkestavas muuseumis (Ons' Lieve Heer up Solder), süüa mitmeid küpsetisi ning laveerida punaste laternate linnaosas, kõõritades akendel muusika rütmis väänlevaid prostituute ja vastates (väärika? jahmunud? ...?:)) vaikimisega ettepanekutele stiilis "Come and watch live sex show, soft drinks included". 50 eurot kuuldus olevat ühe etenduse tavaline sissepääsuhind.

Vikerkaarelippude ja kanepipaikade rohkus juurde ning kokku sai päris kirju mulje. Ma pole ennast juba mõnda aega nii intenvsiivselt tunnetanud korraliku ja konservatiivse väikekodanlasena kui sel pealelõunal Amsterdamis.

Igatahes jääb Amsterdam meelde huvitava lõhnaga, kombinatsioon vee ja värske saia hõngust. Teiseks tuntud-toredat-keskaegset vanalinna kõrvale jättes lahe kaasaegne arhitektuur pluss pilgud jäid peale nii mõnelegi ambitsioonikale kaasaegse kunsti avaldusele linnaruumis. Väga lahe.

Amsterdam-Brüssel-Malta, keskööks kohal. Maltalased rääkisid omavahel kogu tee. KOGU tee, ma mõtlen. Selle võimalikkust ei usu üks eestlane päriselt enne, kui istub mõne tunni kinnises ruumis, ees, paremal ja taga maltalased.:)

Takso sõitis lahtiste akendega (parempoolse liiklusega riigist tulnu jaoks tee valel poolel, muidugi), mahe tuuleke puhus ja raadiost laulis Lionel Richie "...easy like Sunday morning"... Olin pärast pooleaastast planeerimist tõepoolest Maltale jõudnud.